Sündinud Frances Erskine Inglisest ja hiljem abielus Don Angel Calderón de la Barcaga sai ta kuulsaks pärast seda, kui oli võtnud oma mehe, Mehhikos Hispaania täievolilise peaministri perekonnanime ja reisinud meie riiki. Just selles linnas abiellus ta Calderón de la Barcaga.
Sündinud Frances Erskine Inglisest ja hiljem abielus Don Angel Calderón de la Barcaga sai ta kuulsaks pärast seda, kui oli võtnud oma mehe, Mehhikos Hispaania täievolilise peaministri perekonnanime ja reisinud meie riiki. Just selles linnas abiellus ta Calderón de la Barcaga.
Ta saabus Mehhikosse koos temaga detsembri lõpus 1839 ja viibis riigis kuni 1842. aasta jaanuarini. Sel ajal pidas proua Calderón de la Barca oma perekonnaga rikkalikku kirjavahetust, mis aitas tal välja anda märkimisväärse raamatu, mis koosnes viiskümmend neli kirja pealkirjaga Elu Mehhikos kaheaastase elamise ajal selles riigis, mille Prescott avaldas lühikese eessõnaga ka Londonis.
See raamat on silmapaistval kohal ulatuslikus raamatute loendis, mida oleme nimetanud "reisideks" või "Mehhiko reisijateks" ja mis kuuluvad aastatel 1844-1860 ilmunud välismaiste kirjanike raamatute raamidesse. Loomulikult on see pealkirjaga , Elu Mehhikos kaheaastase residentuuri ajal selles riigis.
Esimesena proua Calderóni hispaania keelt kõnelevatele inimestele esitamise teenus kuulub San Francisco markiisile Don Manuel Romero de Terrerosele, ta avaldas ja vastutas Don Enrique tehtud esimese hispaaniakeelse tõlke eest, mille autor on Life Mehhiko Martínez Sobral, Hispaania Kuninglikust Akadeemiast 1920. aastal. Enne ja pärast tõlget andsid paljud Mehhiko mõtlejad, kriitikud ja isiksused oma töö kohta heas või halvas mõttes arvamuse. Näiteks Don Manuel Toussaint tundus raamat olevat "meie riigi kõige üksikasjalikum ja sugestiivsem kirjeldus"; Manuel Payno arvab, et tema kirjad pole midagi muud kui “satiirid” ja kirglik Altamirano kirjutab, et “Pärast (Humboldti) on peaaegu kõik kirjanikud meid laimanud, alates Löwersternist ja proua Calderón de la Barcast kuni Maximiliani kohus ”.
Märkmeid tema kohta on vähe, välja arvatud see, kes tegi temast märkimisväärse Yucatecani, Justo Sierra O'Reilly, kes kirjutab oma päevikusse, Washingtonis viibimise ajal, üks väheseid stseene, mis tema kohta salvestati: "Esimesel visiidil, mis mul oli au Don Angelile teha, tutvustas ta mind proua Calderónile, oma naisele. Madama Calderón oli mulle juba kirjanikuna tuntud, sest olin lugenud tema raamatut Mehhikost, mis oli kirjutatud piisavalt andekalt ja armas, kuigi mõned tema arvamused ei tundunud kuigi õiglased. Madama Calderón võttis mind vastu viisakuse ja lahkusega, mis on talle omane ja muudab tema sotsiaalse kohtlemise meeldivaks. (...) Nende seos oli väga hiljutine, kui Don Angel viidi Mehhikosse täievolilise ministrina ja Madama Calderón oli võimeline andma pildile mõned üleslaaditud vihjed, mida ta soovitas nende muljete põhjal välja tõmmata. Ma ei tea, kas ta on kahetsenud teatavaid Mehhiko maalil antud lööke; võin öelda, et talle ei meeldi väga vihjed oma raamatule ja ta väldib võimalust sellest rääkida. Madama Calderón kuulub piiskopliku osaduse hulka; Ja kuigi tema abikaasa kaalutlusvõime ja ettevaatlikkus ei võimaldanud tal kunagi sellele vähimatki tähelepanekut suunata, isegi mitte siis, kui Don Angel läbis kibe transsi (tema sõnad on sõnasõnalised), kui ta saatis teda pühapäeviti protestantliku kiriku ukse juurde ja läks siis ta katoliiklasele; Hea naine oli siiski katoliku tõdes kahtlemata veendunud, sest veidi enne minu saabumist Washingtoni võttis ta vastu Rooma armulaua. Hr Calderón de la Barca rääkis mulle sellest sündmusest nii siira innuga, et see austas tema südant ja tõestas tema tõelist katoliiklust. Madame Calderón valdab vabalt peamisi tänapäevaseid keeli; ta on suurepäraselt haritud ja ta oli selle maja särava ühiskonna hing. "
Tema kehaehituse kohta ei ütle keegi ühtegi sõna, kuigi kõik kiidavad tema geeniust, intelligentsust ja üliharidust. Ainus portree temast on sellel lehel illustreeritud, täisküpsuses tehtud foto, näoga, kahtlemata, väga šoti.
